PÄRLMUTTER-TÄPIK

Liblikate silmad näevad ultravioletset valgust. Inimese silm ei suuda seda tajuda. Liblika keha koosneb kolmest osast:peast, rindmikust ja tagakehast. Rindmiku külge kinnituvad jalad ja tiivad. Pea küljes on kaks pikka tundlat, millega liblikas nuusutab. Need näevad peaaegu välja nagu pulgakommid. Tiivad koosnevad hästi pisikestest ülestikku servadega soomustest.

KIIL

Vaata, kui kenad tiivad!Kiilil on neli läbipaistvat tiiba, mis lennates sahisevad. Keha on läikiv ja piklik ning võib olla värvitoonilt erinev. Kas näed, kui suured silmad kiilil on? Nendega saab ta vaadata igale poole korraga. Kiil oskab lennates paigal püsida ja ka tagurbidi lennata. Kiil võib lennu ajal kärbseid ja sääski püüda ning neid süüa. On neid, kes usuvad, et kiil võib oma terava tagakehaga inimesel silma peast torgata. Hea, et see ei ole tõsi.

MEEMESILANE

Mesilastel ja teistel putukatel on looduses tolmeldajatena tähtis roll. Paljudele lilledele on vaja, et mesilased neid külastaksid, ja nad meelitavad neid erksate värvidega ligi.
Mesilased koguvad õitest nektarit ja muudavad selle oma kõhus meeks. Mesilane peab läbi käima tohutu palju lilleõisi, et koguda nii palju nektarit, et sellest saaks üheainsa teelusika täie mett. Kui mesilane leiab palju nektaririkkaid lilli, juhatab ta selle koha teistele mesilaste tantsuga kätte. Mesilased elavad viis-kuus nädalat vanaks ja nende elukohad on puuõõned või mesitarud.

VÖÖTTIGU

Kui lähed vihmase ilmaga välja, võid leida vöötteo. Teod nimelt ei salli kuiva ilma.
Nad peavad saama niiskust, et elus püsida! Vööttigu kannab seljas koda. See kaitseb

teda nii vaenlaste kuiga kuivuse eest. Kui püüad teo üles tõsta, poeb see kähku oma kotta. Koda on tavaliselt kollane, mõnikord pruunide vöötidega. Koja värvus kaitseb tigu, et linnud teda ei märkaks ja ära ei sööks. Tigu muneb maa sisse munad, millest sünnivad uued pisikesed teod. Kui teolapsed saavad suuremaks, vahetavad nad ka koja suurema vastu.

NALI: Ilusaim putukas

Kaks putukat vaidlevad, et kumb on ilusam. Natukese aja pärast tuleb sinna koiliblikas ja ütleb: "Kas te siis tõesti aru ei saa, et mina olen kõige kaunim. Kui mina kuskile lähen, siis hakkavad kõik käsi plaksutama."

LEPATRIINU

Lepatriinu liike on maailmas tuhandeid ja Eestis üle 50,
 kõige tavalisem on meil seitsetäpp-lepatriinu. Mõni lepatriinu ei ole üldse täpiline, mõnel aga on täppe isegi kuni 22. Lepatriinu lemmiktoit on LEHETÄID. Mõelda vaid, et säärane pisike lepatriinu suudab päevaga nahka pista tervelt 50 lehetäid! Lepatriinu punane ja must värvitoon hoiatavad kõiki, kes teda süüa tahavad: ära mind puutu - ma maitsen ja lõhnan halvasti. Lepatriinu on mürgine, ohu korral eritab ta põlvedest kollast vedelikku. Sellepärast on vähe loomi, kes tahavad lepatriinusid süüa.